Käsitööpoodi aga ei julge üldse minna, sest mine tea: ostukott on pärast nii raske, et ei jaksa kojugi vedada. Mida see uus käsitööhooaeg mulle siis toob? Mind ootab musta värvi linane lõng, millest plaanisin juba suvel abikaasale klassikalise salli kududa; fuksiaroosast maavillasest lõngast kavatsen kinnastele lilli tikkida; ühest omapärasest bukleelõngast proovin järjekordset mütsi heegeldada, mis valmib kindlasti ruttu. Trikotaažpaelast olen mõlgutanud mõtet heegeldada meie toaküülikule uru, kuhu sisse pugeda – saab näha, kas see talle üldse meeldib; erinevat värvi peenike alpakalõng peaks aga saama mustrirohkeks torusalliks. Ka mu värvilisel kangariiulil sahistatakse, sest seal on kindlasti natuke sametist riiet, mis tahaks saada lõhikuga seelikuks, pehme dressiriie ihkab olla mu lapsele retuusideks ning üks vana koide puretud kampsun unistab uuest elust – kavatsen teha sellest endale hoopis karupüksid! Tundub, et nüüd on siin nimekirjas ideid enam kui küll. Vanasti liiguti juba septembri lõpus tubaste tegevuste kallale, aga kui kombekohaselt ketrama ja kuduma ei kutsu, võid proovida mõnda teist käsitööliiki. Õnneks on mitmesuguseid töötubasid sügistalvisel perioodil hulgi tulemas, otsi ainult endale meelepärane üles. Minu kodukandi käsitöögrupi liikmed on samuti aiatöödega lõpparve teinud ning oktoobri alguses startis meie Nobenäppude uus hooaeg!
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
