VANAAJA RÕIVAD | Põll kui ajastu sümbol

Lisete Lige

17.05.2022

Põll on nii perenaise kui ka peremehe uhkus | Adobe Stock

Põlle on peetud küll jõukuse ja staatuse sümboliks, aga ka põlatud feminismi liikumise käigus ära, et lõhkuda stereotüüpe. Hoolimata kõigest on põll ajaloo tormituultes vastu pidanud ning seda kantakse tänaseni erinevatel ametitel ja koduses majapidamises nii praktilisel kui ka esteetilisel põhjusel.

Põll ei jäta kedagi külmaks – see kas seotakse uhkusega kodus peosöögi valmistamisel endale ette või vastupidi, hiilitakse selle kandmisest teadlikult kõrvale. On teada, et algselt tähendas Eesti kultuuriruumis põll „katvat nahka“ ning nimi tuletati linase kanga materjalist ja taime järgi, millest seda saadi. Teisalt on arvatud, et põll on kujunenud sõnadest põlveline või põlvelina. Ingliskeelne apron pärineb ilmselt prantsuskeelsest sõnast napron, mis tähendab „väike riidetükk“, „laudlina“. Materjali ja kandmise koha pealt leiab kultuuriti sarnasusi. Põlle on alati kantud peamiselt teiste riiete peal, et mingit kehaosa või rõivaid määrdumise eest kaitsta. Peale selle, et põllel on puhtust hoidev funktsioon, on sel oluline roll ka vormiriietusel ja rõivaste ehtimisel.