Tekstiilikunstnik Eva-Liisa Kriis peab kodus Eesti ainsat kangastelgede muuseumit: „Mul on 18 kangastelge, aga mahub veel!“

Liina Hergauk

05.07.2021

SÜDA ON RAHUL: „Kuigi praegu ei jää mul koolituste, muuseumitöö ja maja ehitamise kõrval toodete loomise jaoks aega, tunnen, et teen õiget asja,“ tõdeb nooruslik tekstiilikunstnik Eva-Liisa Kriis oma kauni muuseumikodu uksel. | Marika Ohha

Tegus kahe lapse ema tunnistab, et tema telgede kogu ja kangakudumise ajaloo uurimine suurt sisse ei too, pigem on see üsna kulukas hobi. See-eest teeb tekstiilikunstnik midagi, mis paneb ta südame laulma. Muide, kangakudumine on eestlaste seas üha rohkem populaarsust kogumas, kangakudumise koolitustele on suur tung.

Käsitööajakirja tegijad on Eva-Liisaga (45) juba mõnda aega tuttavad. Ta on olnud üle kümne aasta Käsitöö kaasautor, kirjutanud sealhulgas lugusid kangastelgedest ja telgedel kudumisest. Vestlused Eva-Liisaga on alati sisukad ja vanaaja teadmisi meelde tuletavad. Eva-Liisa rahulikkus on muljetavaldav ja ega kangastelgede taga saagi kiirustada. See töö vajab rahulikku meelt, pühendumist ja järjepidevust. „Kangakudumine on ühtlasi ka nagu nooruseeliksiir – pidev füüsiline tegevus telgede taga hoiab vormis ning toas töötamine aitab säilitada naha nooruslikku jumet,“ naerab Eva-Liisa.