RAHVARÕIVA NÕUANDEKODA | Omapärane Vana-Võromaa

Laura Karro
Vilve Oja
Külli Eichenbaum
16.06.2025
Vilve Oja kannab 19. saj II poole Rõuge kihelkonna pidulikke rahvarõivaid, mille ehteks on õlalinik ehk kaal, mis valmistati pulmadeks ja see jäi abielunaisele vaid piduliku riietuse ehteks | Tiina Männe

Vana-Võromaa rahvarõivastega on seotud mitmeid põnevaid rahvajutte ja -lugusid. Järgnevalt saad näiteks teada, millised võimalused olid omal ajal kaapkübara kasutamiseks ja miks tekitas kohalik särk põhjapoolsete piirkondade eestlastes segadust.

Mõte Vana-Võromaa nõuandekoda ehk võrokõisi rahvarõivatarõ luua tuli 2020. aasta alguses. Ajendiks sai nii kogukonnas kui ka piirkonna külaliste kasvanud huvi Vana-Võromaa rahvarõivaste vastu ning sooviti teada saada, kus on võimalik rõivaid näha-katsuda. „Paraku meie muuseumides sellist väljapanekut polnud. Vana-Võromaa muuseumide fondides olevad üksikesemed oodatud rolli ei täitnud – need on uurijatele ja käsitöölistele tänuväärne materjal, kuid esemed on ajahambast puretud, vajavad erikohtlemist ja terviklikke komplekte ei anna nendest kokku panna,” räägib Vilve Oja, nõuandekoja koordinaator ja rahvarõivaste valmistaja. Nii asuski Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ koostöös Võru Instituudiga kavandama nõukoja loomist Vana-Võromaa Kultuurikoja ruumidesse ning 2021. aasta jaanuaris kinnitas nõuandekoja MTÜ Rahvarõivas. Vana-Võromaa rahvarõivaid tutvustav püsinäitus ja tööruum on avatud teisel korrusel, kus on võimalus teha esmane tutvus piirkonna rahvarõivastega – nii ajalooliste üksikesemetega kui ka tervikliku komplektiga Rõuge kihelkonnast. Ülevaadet rõivaste kujunemisloost ja kihelkondlikest eripäradest saab lugeda nii võro kui ka eesti keeles. Telerist saab vaadata video vahendusel rahvarõivastesse riietumist ning sellega seotud pärimuslugusid ja kombeid.

Edasi lugemiseks

Sarnased artiklid